Express yourself in your own way

teisipäev, 27. september 2016

Burberry stole my heart

When Burberry Read-to-Wear Fall 2016 blows your mind! I just need to share my favorite styling looks with all of you. 











SHARE:

laupäev, 24. september 2016

My perfect Saturday morning

This is how is spent my Saturday morning. Woke up quite early today just because the weather is way too good and the sun was shining straight in my face. Stayed in bed and drank my caramel coffee, sounds like heaven.  I haven't had any quiet mornings for so long, or a long morning when my alarm doesn't wake me up, so I enjoyed myself. 
After my long morning in bed, I decided to use the moment when Laura went to work and asked her to capture my outfit for today. I'm so blessed that we live in this nice area and finding a right location for pictures is not hard anymore. 
If you been following me on my Instagram then you know that I'm quite obsessed with my mesh dress and I try to wear it all the time. This season it's also all about sweatpants, oversized hoodies mixed together with your everyday outfits.The time has arrived when you can wear your sweatpants/sweatshirts outside of a home and still be fashionable. Try to dress it over your denim, underneath your long coat or over a skirt, layer as much as you can and as much as you want. I have found my favorite combination and it's right here. My oversized hoodie with my tulle dress and to make this look even more outstanding I added my black shiny boots.
Okay, I now start doing my inspiration board for this season's fashion trends. Enjoy your weekend babes and talk to you soon!

Hoodie H&M men / Tulle dress Zara / Boots H&M / Bag Zara
Pictures by Laura Saimre












Enjoy xx
SHARE:

kolmapäev, 21. september 2016

Kõik uus septembrikuus?

Millal oli viimane aeg, kui ma blogisse midagi positasin? Ma ausalt öeldes ei mäletagi, aga kuna inimesed ilmselgelt on andnud märku, et ma võiks natukene jutustada, siis miks mitte. Ma ausalt öeldes olen praegu oma moeblogi mõneks ajaks puhkusele pannud, aga mitte kauaks. Mul on vaja lihtsalt natukene mõelda, millele ma täpsemalt siin blogis keskenduma hakkan. On mitmeid ideid, aga viimastel kuudel on asi olnud pigem tõsises ajanappuses. Ma olen 110% oma ajast pannud töösse, viimased kaks nädalat tegelesin Global Flagshipi avamisega, mille tööpäevad veinisid isegi 15h'teks. Ma olin täiesti läbi, aga siiski nautisin igat hetke ja läksin igal hommikul sirge seljaga tööle. See kogemus oli täiesti ebareaalne ja jääb mulle ikka väga pikaks ajaks meelde. Ma pole ammu nii lahedaid inimesi kohanud ja töötanud nii paljude isiksustega. Väga palju pinget, vastutust ja vaeva terve selle aja jooksul, aga tulemus oli rohkem kui mind blowing. Nüüd on see beebi avatud ja naudin oma uut töökohta. Vaikselt hakkab see elukene siin UK's paika loksuma. Pikk ootamine on ennast ära tasunud kui nii võib öelda. 
Lisaks peale ulme tööperioodi langes meie kolimine samale ajale. Ma lihtsalt pean sellest jällegi natukene pikemalt kirjutama, sest see ei läinud kohe üldse libedalt. Esiteks meil kummalgi reaalselt polnud aega sellega tegeleda ja enamus korteri otsimised toimusid siis öösiti. See on viimane asi millega ma tahtsin peale oma tööd tegelema hakata, sest ausalt öeldes on see puhas stress. Kui siis lõpuks leidsime paar varianti, mis mõlemale meeldisid üritasime oma ainsa vaba päeva vaatamistele pühendada. Ainus õppetund, mis ma sellest õppisin oli see, et kui sulle koht meeldib, siis võta kohe ära. Selline lause nagu" I will think about it and let you know later" unustage kohe ära. Põhimõtteliselt peab ütlema Jah või Ei, et neil elu kergemaks teha ja ennast pettumusest hiljem säästa. Meil õnnestus mõlemast kohast, mis meile megalt meeldisid selletõttu ilma jääda. Põhimõtteliselt üks tuba lubati meile juba ära, aga kuna keegi teine maksis sulas neile kohapeal raha kätte, siis otsustati meid üle lasta. Sellele järgnes kõigepealt suur pettumus ja peale seda, kui saime aru, et paar päeva ainult kolimiseni jäänud, mega paanika. Veetsime siis ninad arvutis, et jällegi uusi kohti leida ja vaatamised kokku leppida. Õnneks oleme õppinud, et kui midagi läheb metsa, siis peab ikka midagi head kohe järele tulema. Ühel esmaspäeval siis seadsin ma sammud Canary Wharfi South Quaysse ühte flati vaatama(kus praeguseks elame). Ma vist veetsin seal korteris 5 minutit ja peale seda maksin kohe raha ära ja sõlmisin lepingu. Ma lihtsalt armusin sellesse kohta kahe sekundiga. See asub River Thames'i ääres, kus meil läheb magamistoast vaatega rõdu jõele. Mõnus valge köök, suur vannituba ja mis põhiline ikkagi, normaalsed korterikaaslased. Siin on tõsiselt vakine ja rahulik elada. Võimalik, et oleme sellest eelmisest kohast lihtsalt täiesti traumeeritud ja ma ei suuda isegi uskuda, et me seal 6 kuud vastu pidasime. See Tim jääb mulle eluks ajaks vist meelde ja ma südamest loodan, et ei pea sellise inimesega oma elus enam kokku puutuma. 

Kui rääkida veel viimase aja sündmustest, siis käis meil Triinu külas või noh õigemini käis ta LFW'il, aga õnneks ööbis meie juures niiet saime jälle üle pika aja koos chillida ja korraliku catch up'i teha. Õnneks ei pea pikalt ootama, sest ma bookisin omale üleeile Eesti piletid ehk varsti näeb mind natukene Tallinnas ringi tiirutamas. Kui aus olla, siis ma isegi päris ootan, et natukeseks rahulikku Eestit nautida ja oma lähedastega olla. Peale seda kui Eestis on käidud peaks nüüd edasi hakkama mõtlema, mis teha. Hinges kripeldab ikka, et tahaks midagi juurde õppida siis ja ennast moealaselt täiendama hakata. Usun, et need teod lükkuvad Jaanuari algusesse. Tahan oma praeguse eluga jälle ära harjuda ja mitte midagi uut hetkel ette võtta. Paariks kuuks stabiilsust ja siis võib jälle edasi tulistada ja uusi eesmärke jahtima hakata. Te vist ei usu, aga olen kõigest, mis minuga praegu toimub nii elevil ja ärkan igapäev ülesse küll väsinuna (kuna pean päris varakult tööl olema), aga samas motiveerituna. Minu jaoks on see kõige parem tunne, kui ma naudin seda, mida teen. 
Greateful for everything and ready for more!

Kuna olen saanud juba mitmed küsimusi selle outfiti kohta, siis panen kirja ka kust kõik pärit on. 

Bomber and Boots H&M / T-shirt Bershka / Lace dress Stradivarius






SHARE:

teisipäev, 6. september 2016

Little bit boho little bit not

Sharing some pictures from the weekend which has been quite long for me. Finally had 4 days off and I've had a pretty long rest for now. I seriously needed to take some time off. Thanks to Karl who captured my outfit the other day. 

#BERGIESTYLE

Hat, trousers, shoes H&M, rest is Zara




SHARE:

kolmapäev, 24. august 2016

Bergie motivatiooni laine Londonis


Ainus viis kindlaks määrata, mida edu sinu jaoks tähendab, on panna paika see, mis muudab sind oma eluga rahulolevaks. Kerge on ihaldada kellegi teise elu, himustada seda, mis neil on, soovida endale nende oskusi ja andeid ,sõpru, raha ja elustiili. Seda sellepärast, et nähtav on vaid pinnapeale- see, mida meil näha lastakse. ( eriti puudutab see tänapäeva ühiskonda ja pidevat pildis olemist oma tegemiste ja otsustega-check!). Meil on napakas komme suhtuda enesestmõistetavalt asjadesse, mis meil on, ja keskenduda sellele, mida meil ei ole. Olen õppinud ennast üha rohkem vaatama kõrvalt ja isegi enda puhul tähelepanema. Senikaua, kui me keskendume teistele inimestele, ei saagi me hakata tegelema nende asjadega, mis meile enda elus ei meeldi. Paneme liiga palju rõhku negatiivsusele ja ütlustele " Minul ei ole seda, sest...mina pole nii andekas, sest..mul on kõik halvasti sest.." Aga kui me ükskord hakkaksime tõsiselt mõtlema selle peale,mida võiksime igapäev teisiti teha, et oleksime endaga rahul. Kas pole siis rahulolu kõige tähtsam asi? Minu jaoks küll on, ma olen aina rohkem hakanud otsuseid tegema endale mõeldes ja keskendudes asjadele, mis teevad mind õnnelikuks. Olen unustanud enda pideva võrdlemise ja üritan aina rohkem endale öelda, et olen piisavalt hea ja saan kõigega hakkama, mida ette võtan. Eriti läheb neid kahte viimast siin hullus linnas vaja, kus kohati võib tunduda, et inimesed ei hinda sind piisavalt ja kuhugile jõudmine võtab oodatust rohkem aega. Ma vahel mõtlen, et miks ma küll varem seda ei teinud ja siia ei tulnud, aga ju siis pidi nii minema ja ma olen just õigel ajal õiges kohas. Ei tea, kas oleksin varem selleks nii valmis olnud kui nüüd ja praegu. Tunnen, et olen muutunud sisemiselt palju tasakaalukamaks kui varem.
 See kuu täitus 5 kuud mu kolimisest ja olen igapäev sama elevil siin kui esimesel korral kui oma kohvritega lennujaama maandusin. Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, kui palju selle viimase 5 ja poole kuuga mu elus muutunud on. Ma arvan, et kohanemisega mul enam raskusi tulevikus ei teki. Ma pole kunagi pidanud nii lühikese perioodi jooksul oma suhtlus-ja töökeskkonda muutma, kui seda praegu olen teinud. Uued "Hello'd" ja viimased "Goodbye'd" on saanud iga nädalasteks, jääb ainult järele mõte, et mida ma sain antud inimeselt õppida. Lubadused "Let's catch up for a coffee!" jääb enamasti unustuste radadele. Nüüdseks ütlen ma seda pigem viisakuseks, teades, et mõnede inimestega ei kohtu ma enam iial. Siin linnas elab peaaegu 9 miljonit inimest, mis mul vahepeal kipub ununema. Londoni suurusest ei saa ma ammugi enam aru, peamiselt sellepärast, et sõidan nii palju metroo ja rongiga, kus vahemaade ja linna suuruse taju lihtsalt kaob. Sa võid vabalt 2h rongis istuda ja peatuse lõpus aru saada, et oled endiselt veel Londonis. Nii palju avastada, nii palju näha ja kogeda. Endasse immutamise himu on suur niiet isegi mu silmad on siin suuremaks läinud (smile). Ennekõike inspireerivad mind siin inimesed ja selle linna vaba "vibe". Hetkel istun metroos ja trükin seda postitust ja mu vastas istub mees, kes kannab ussimustriga pintsakut, sebra mustrilist t-särki ja väga kelmikaid jalanõusid. Ja teate, ta näeb täiesti effortless välja, sest teda isegi ei huvita, mis ümberringi toimub. Siin linnas on mood sõna otseses mõttes eneseväljendus. Kanna kuidas ja mis tahad, aga minu jaoks peamine-work it! Niikaua, kui ma näen piisavalt isiksust ja iseloomu inmeste riietuse valiku juures ütlen-go for it!
Kuna ma juba riiete teemadel rääkisin, siis võin teile öelda, et ametlikult 31.08.16 saab minust Global Flagshipi  Window Stylist (otsene ametinimetus siin riigis). UK's avatakse maailmas suuruselt teine H&M ehk siis Euroopa suurim, teine asub New Yorkis Manhattanil. Ma isegi ei tea, mis ime läbi ma sinna lõpuks tööle sain, aga ei osanud seda kuu tagasi küll ette näha. Jah, ilmselgelt olen ma enda töö ja tegemiste suhtes alati väga kriitiline ja nõudlik olnud.  Minu arvates on see mul üks nõme omadus I guess, ma tahan alati rohkem ja võimalik, et ajan taga mingit perfektsust, mis ekisteerib ainult iseenda peas. Ühesõnaga jälle õppetund, inimesed väärtustage enda tegemisi natukene rohkem. See on ausalt öeldes väga super tunne, kui inimesed seavad sind eeskujuks ja hindavad su oskusi rohkem, kui sa esialgu arvasid.  Just see juhtus siin olles minuga ja vastavalt pakuti ka mulle tööd. Eks ma ikka kuskil hinges lootsin, aga ei uskunud, sest on ju nii palju eitavaid vastuseid tulnud selle aja jooksul, et lõpuks õpid kindla vastuse ootamise ära enne kui õnnest hüppama hakkad. See tundub küll, et ah Eestis tegin sarnast asja, aga kallid päikesekiired see siin on teine planeet ja maailm. Niiet ma pole ammu millegi üle nii palju rõõmustanud. Veel 2 kuud tagasi uskusin, et selle ametiga võin algust teha vast järgmine aasta, aga näete eks elul on ikka mingid plaanid ja see läheb täpselt nii nagu minema peab. Sellest jällegi , tuleb olla kannatlik ja elada päev korraga.  Kindlasti ei tohi loobuda, pigem mõelda, et tomorrow will be better.
Kas olete vahel mõelnud, et milline mu elu küll oleks kui ma..? (fill the blank) Kindlasti kõigil on mingi unistus, millega see viimane lause täita. Minu kõige suurem hirm on alati olnud see, et kui ma midagi ei tee, millest olen väga kaua mõelnud, siis kahetsen ja olen teadmatuses terve oma üle jäänud elu. Enamasti hoiab meil tagasi hirm, hirm teadmatuse ees. Alati kerkib pähe nii palju küsimusi ja vabandusi, kui leiame ennast otuste ristmikul... aga mis siis kui, aga mul pole..aga ma ei saa..aga ma ei tea..aga ma .. aga ma... Enamasti täidame need vabandustega ja laseme kellal edasi tiksuda, oodates seda " perfektset aega asjade tegemiseks". Tead, kui sa ikka veel mõtled sellest perfektsest ajast, siis surprise sellist asja pole olemas. On just nüüd ja praegu, mil pead silmad kinni hüppama sinna auku, mida kõige rohkem kardad. Aga teate, kui äge tunne see on? Adrenaliin, põnevus ja uued seiklused on ainukesed asjad, mis sind saavad ees oodata...ja muidugi tohutult palju naljakaid lugusid. Ma naeran iga päev selle üle, mis asju meil siin juhtunud on. Ja enamasti, kui jutustan teistele, siis naeravad nemad ka pisarateni. Paljud uurivad, et kauaks ma plaanin siia jääda, sellele ma oskan ainult vastata, et eks näis mis elu toob. Praegusel hetkel ei ütle ma kindlasti, et jään siia elu päevade lõpuni. Tundes ennast ja oma hiilgavaid ideid, siis tean juba ette, et mingi hetk väsin ma sellest kohast ära. Ma lihtsalt olen selline isiksus, kes vajab pidevat muutust ja uut keskonda. Aga tean ka seda, et see aeg mis on siin veedan saab olema kauem kui paar aastat ( loodetavasti) on lihtsalt nii palju asju, mida ma siin korda tahan saata, et ma ei sea oma sihti siit riigi piirist praegu kaugemale.  

See postitus on inspireeritud raamatust, mida hetkel loen "Reeglid, mida rikkuda" Richard Templar. Visake pilk peale, kui aega on. I love it! Ilmselgelt mega hea tegevus, mida metroos teha- lugemine.







Enjoy xx
SHARE:

neljapäev, 18. august 2016

That causal Thursday or what..?

That khaki short jacket, A-line buttoned skirt, mesh socks, sneakers and last but not least, a backpack. This kinda sounds like perfect summer outfit for me. Because London is so busy and especially this time of the year when it's summer I absolutely love comfy outfits. This city is all the time so overcrowded that the last thing I want to worry about is my outfit when I enter the tube on the rush hour or just wanna stroll around the city. Summer is soon over and it's time to get cozy again, but it actually feels like summer just started. At least, here in London. I'm pretty all my Estonian readers have been enjoying summer quite a bit for now. So shopping jackets and knitwear will be soon on my list! 
I think overall on my shopping list will be a leather jacket, ankle boots and long knit dress which I can style up with lace tops or opposite way. And lately, I've been feeling those big waist belts which were IN when I was like 16. And believe me I was a fan. They would be perfect for styling those long maxi dresses or what do you think? Anyways I'm always excited when a new season starts, I've got so many ideas what I want to wear and I can't wait for this! At least here autumn is a lot warmer than in Estonia so I can enjoy this cool layering without freezing outside. But like 70% of my wardrobe is still in my apartment in Estonia especially all my autumn and winter stuff. But no worries soon I will make a quick visit and bring all of this here. 
Okay, this post will end here now because I'm way too tired of this week and I need to do a quick power nap before I start looking for flats. Yes, we are moving next month and I can't wait to get out of this madness! If you been following me on my Snapchat you know our struggle(this is hilarious). 
My Snapchet username: birgitveskivali (add me to follow my London journey)

#BERGIESTYLE

Outfit all H&M







Enjoy xx
SHARE:

teisipäev, 9. august 2016

Basic bitch..not!

That moment when you turn your favorite shirt upside down and create something totally different. Not something that everybody would wear but guess what, I'm never liked stuff that most of the people follow. This helps you to create that sexy open-back effect. With this look, I went bit hipster and styled it with my old school denim and ankle boots. Lately, I've been bit obsessed with nerdy glasses, this time, I'm wearing the round ones from H&M.

#BERGIESTYLE










SHARE:

laupäev, 6. august 2016

Minu London part 2

#MYLONDON


Mul suht jälle on kirjutamise tuju, mida ei juhtu küll väga tihti aga kuus korra ikka. Kirjutasin eelmises postituses kiire ülevaate, mis siiamaani toimunud on ja kuidas Londonis asjad lähevad. Kuna minu eelmine postitus oli nii populaarne ja lugemisi palju, siis otsustasin jällegi natukene täpsemalt selle linna/riigi kohta kirjutada. Hetkel veedan oma päevad nädala sees oma Visual Merchandiseri koolitusel, millest ma alguses polnud üldse elevil, sest no kuna olen ju seda sama tööd Eestis teinud ja kogemusi on. Eriti kui tegemist on sama firmaga, kui esimesel päeval koolitusele suundusin, siis suutis selle asukoht mind veelgi rohkem masendusse viia, sest training school asub Zone 6's. See tähendab, et kulutan sinna minemisele keskmiselt 1,5h. Kujutage, siis ette minu nägu kui selle kohta email sain, et pean 8 nädalat sinna trippima. Aga kuna Londonis vingumine on luksus, siis ei jäänud muud üle kui pakkumine vastu võtta. Peale 6'te nädalat võin öelda, et see on olnud üks kõige lahedamaid ja õpetavamaid asju minu elus, jällegi-check! See koolitus on andnud mulle võimaluse oma oskusi viimse detailini lihvida ja olen saanud väga põhjaliku ülevaate, kuidas siin asjad töötavad. Ilmselgelt on süsteemid ikka natukene erinevad, aga ma ei hakka neist pikemalt rääkima. Arvasin, et ei ütle seda kunagi, aga koolituse tase on siin kindlasti kõrgem sellest, mille ma Eestis sain. Lisaks tõi see koolitus mu teele 2 kõige ägedamat inimest, kes on minu Londonis olemise ikka 10x paremaks teinud. See on loomulik, et sõprade ja pere igatsus tuleb mingi hetk peale ja vahepeal oli see ikkagi päris suur. Aga ma ütlen, et sõprade ja just nimelt "õigete sõprade" tekkimine muudab olukorda ikka väga palju. Londonis heade inimeste ülesse leidmine on väga raske, sest enamus inimesi väga ei huvita ja ei viitsita teistesse inimestesse süveneda. Õnneks siiamaani olen ma ennast suutnud ümbritseda jällegi super isiksustega, mille üle võib ainult rõõmu tunda. Kahjuks 2 nädala pärast pean sammud jällegi seadma uue tiimi juurde, kus siis peale koolitus lõplikult tööle hakkan. Ma vist hetkel tean juba, kus poes ma tööle hakkan(this is BIG) aga ei avalda lõplikult enne kui leping on allkirjastatud. Alguses arvasin, et see jääb unistuseks, aga eile anti vihje mulle, niiet fingers crossed! Ma olen ennast ikka väga palju pushinud ja tõestama pidanud nii paljudele selle 6 nädala jooksul, et ma tahaks juba rahu saada natukeseks ajaks ja peale 5 kuud rügamist, võiks asjad minna nii nagu ma loodan. 

Oleme Lauraga Londoniga nii 'ra harjunud ja naudime seda hetkel täiel rinnal. Üritame käia nii palju väljas kui võimalik, tutvuda erinevate inimestega ja lihtsalt lõbutseda. Võimalik, et see oli üks asi millest ma Eestis puudust tundsin. Sellest muretust olekust vahepeal, kus ei pea millegi pärast põdema ja hirmu tunda, et appi mis see tulevik nüüd ikka toob ja kas ma saan hakkama. Kui aus olla, siis siin olles ma ei mõtle pooltki nii palju selle peale, ma lihtsalt lähen flowga kaasa ja vahelduseks on see nii hea tunne. See ei tähenda, et mul pole eesmärke paigas ja ei teaks, mida ma tahan. Vastupidi, tean täpselt kuhu tahan liikuda, aga võtan elu palju kergemalt kui ma seda vanasti tegin. Kui asjad ei lähe nii nagu ma tahan, siis ei hakka nutma, vaid pigem ootan, mis muud elul mulle pakkuda on.Võin käsi südamel öelda, et siin ei ole pooltki nii palju seda ühiskonna survet kui seda oli Eestis.

Nii millest veel.... Võimalik, et tahaksin vahelduseks välja tuua mõningad negatiivsed küljed Londoni juures. Number 1 on kindlasti pidev ülerahvastatus, mis paneb mind isegi vahepeal buss number 40't igatsema hahaha. See, mis toimub ühistranspordis ja kesklinnas tipptunnil on ülemõistuse ulme. Usun, et sellega ma ei harju mitte kunagi ära. Ma olen vist seda millalgi siin kirjutanud, et tipptunnil ühistranspordis olmine on intiimsem kui kellegi vahekord ja ma ei tee isegi nalja. Hea kui saad näo vastu klaasi ja ei pea inimeste vahel ennast tundma nagu pannkook. Aga no selle vältimiseks peab lihtsalt ennast ajaliselt väga hästi planeerima. Enamasti saab seda kogeda peale tööpäeva lõppu, Laura enamasti hommikuti. 
Teiseks ma lihtsalt pean nautkene vinguma selle ilma üle(mida ma tavaliselt kunagi ei tee). Ilm muutub siin päeva jooksul vähemalt 4x. Kui hommikul on 10 kraadi, puhub tuul ja sajab vihma, siis ei tasu imestada kui kahe tunni pärast on sinine taevas ja päike põletab põski. Samuti talveriided, mis hommikul selga panid on kindlasti üleliigsed ja hakkad igatsema oma suvekleiti. Ajapikku harjub sellega jällegi ära, aga no ma pole veel harjunud. 
Kolmandaks siinne toidukultuur. See on hämmastav kui palju jama inimesed siin söövad, tegelikult ei saagi ma seda toiduks nimetada. Pigem keemiliselt kokku keeratud tooted, mis on enamasti supermarketites super heade pakkumistega. Inimestel lihtsalt ei jää muud üle kui seda endale kokku osta. Näiteks võta 3 ja maksa 2 eest on põhiline pakkumine, mis poodides silma hakkab. Lisaks ei mõista ma siimaani seda krõpsude õigimise maaniat, mis siin on. Neid lastakse hommikusöögiks, lõunaks ja õhtuks. Tavaliselt müüakse neid väikeste pakkidega, mida leiab ka iga nurga pealt kuhu sisse astud. Ja samuti ärme unusta võileibu, alguses tundus, et oleme juba ise ühed võileivad, aga üritame järjest rohkem vaadata, mida tarbime. Üritame igal võimalikul hetkel ikkagi kodus süüa teha, sest siis vähemalt tean, mis mu toidu sees on. See kiirtoidu tarbimine on nii ulme, aga no samas saan aru, sest inimestel lihtsalt pole aega endale süüa teha ja üks võileib koos krõpsudega ajab asja ära. Lisaks on ka šokolaadil täiesti teine maitse, need on keemiliselt nii ära töödeldud, et hambad kukuvad suust välja. Minu jaoks ei ületa miski Kalevi šokolaadi- the best thing in the world! 
Aga no enamasti vaatavad inimesed ikkagi hinda ja tänu sellele tarbimine on meeletu. Mida odavam seda parem ja seda rohkem saab ju jama kokku osta, olenemata sellest, kas see on sulle hea või mitte.

Ainuke asi, mida ma siin tarbin on kiirmood! Tuleb öelda, et riided on siin ikkagi väga palju odavamad ja kui just firmariideid koguaeg ei kanna, siis kannatab omale ikka mõnusalt asju osta. See ei tähenda Primarkis shoppamist, vaid pigem tavalisi high street poode(Zara, H&M, Topshop jne..). Mina 80% oma asjadest ostan Zarast, just nimelt nende lõigete ja mugavuse pärast. Olen isegi Laura shopahoolikuks muutnud, mis on ime. Ühesõnaga ma ei jõua juba ära oodata, millal see september kätte jõuab ja me saame siit korterist ära kolida, kuskile kuhu meie asjad ära mahuvad. Isegi meie korterikaaslased küsisid üks päev, et miks kurat meil nii palju jalanõusid on. Nende jutu järgi need pidavat neid segama esikus, aga noh ma selle peale ütlesin neile, et get used to it :D. Raske on täiesti erinevate inimestega koos elada, kellega sul pole väga midagi ühist ja iseloomud ei klapi. Tegelikult nüüd juba otsimegi uut kohta ja plaan on isegi võtta korter. Ehk mina, Laura, Balazs ja vist Paulina oli ta nimi( Laura töökaaslane). Kõik mega ägedad inimesed ja usun, et see teeks flatshare'i palju toredamaks kogemuseks kui see siiamaani on olnud. Asukoha poole pealt vaatame Easti ja Southi...no minu ideaal oleks kolida North Londonisse, sest see on mu lemmik area, aga hetkel sõltub kõik pigem hinnast.

Lõpuks on asjad liikumas õiges suunas ja ma ei jõua oodata, mis elu mu teele veel toob. Kõige parem on selle puhul see, et ma hindan kõike , mis mul siin on palju rohkem kui Eestis, sest oleme läbi käinud ühe korraliku seiklusraja kui aus olla. At the end of the day õnn pole selles kui palju sul on, vaid see kus tunned sisemist rahulolu. Ma pean nüüd selle kirjutamisega ühele poole saama, sest võtan hetkel aias päikest ja tundub, et päike hakkab maja taha minema, mis muudab olemise veitsa jahedaks. Olge tublid ja kirjutage mulle, kui on Londoni kohta mingeid küsimusi.




Enjoy xx


SHARE:
© Express yourself in your own way | All rights reserved.
Blogger Template Created by pipdig